3 põnevat uudist soja kohta |
Eesti Sojaliit
|
Täiendavad valgud, mis sobivad ka veganiteleSeega, kui olete vegan või taimetoitlane, ongi tähtis süüa iga päev täiendavat valku sisaldavat toitu, näitekssojaube või tofut riisiga või kaunvilju teraviljaga, et saaksite kätte oma vajalikud aminohapped. Mõnede veganite arvates võib süüa lihtsalt hunniku puu- ja köögivilju, aga reaalsuses on oad, teraviljad ja pähklid-seemned igapäevaselt vägagi vajalikud.
Siin on loetelu mõnedest veganitele sobivatest toitudest, mis sisaldavad täiendavat valku. Näiteks on maisivalgul madal lüsiinisisaldus – lüsiin on aminohape, mis on eriti vajalik immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks. Kui inimene sööks ainult maisi, tekiks tal valgupuudus, mis siis, et ta saab maisiga palju valku. Tasakaalu taastab näiteks L-lüsiini rikaste köögiviljade või kaunviljade, näiteks ubade söömine. Mais ja oad täiendavad teineteist, nii et lüsiinipuudus kaob ja kõiki aminohappeid jagub piisavas koguses. Paljudel veganitel või taimetoitlastel on ka omapärane komme valke vältida ning süüa madala valgusisaldusega toitu. Kui olete vegan või taimetoitlane, vajate piisavas koguses valku, milles sisaldub ka piisavalt aminohappeid. Ja pidage meeles – seda sugugi mitte ainult lihaste kasvatamiseks. Aminohapped on vajalikud rakkude põhifunktsioonide tagamiseks ja mängivad kehas tähtsat rolli. Kuidas tegeleda aminohapete ja valgu seedimise probleemidega?Tarbida võib seedeensüüme, aga teine võimlus, mis lausa tervele maole head teeb, on vabade aminohapete tarbimine. Need on puhtad üksikud aminohapped, mis juba on ehitusklotsi suurused ega vaja enam lagundamist. Need ei vaja täiendavat seedimist ja imenduvad ülemise seedetrakti kaudu kiirelt. See tähendab, et kõiki neid seedeensüüme pole tarvis õiges järjekorras ja õigetes kogustes, ning pole ka vaja muretseda selle üle, kas tarbite piisavalt vajalikke aminohappeid. Niimoodi saavad aminohapped liikuda otse soolikatesse ja toota taas kehale omaseid ensüüme, ning liikuda vereringesse, et toota kogu kehas vajalikke valke. Vabade aminohapete NNU on suurusjärgus 90% või enam. Vabade aminohapete tarbimine on kõige tõhusam viis päevase vajaliku aminohapete koguse tarbimiseks, millega ehitada ja säilitada optimaalset valgutaset.
Aminohappeid saab tarbida üksikult ja igaühel neist on oma eelised organite ja süsteemide tervisliku struktuuri ja toimimise tagamisel. Suurima kasu annab aminohapetega toidulisand, mis sisaldab kõiki aminohappeid optimaalses tasakaalus ja katab kogu valguvajaduse. Sojavaha vallutab maailmaJuba mõnda aega on maailmas kiiresti populaarsust kogunud sojavaha ja temast valmistatavad toote. Sojavaha huvitav toode, näiteks sojavahast küünaldel on ca 30% pikem põlemisaeg, madalam põlemistemperatuur mistõttu on nad ohutumad ja nad ei eralda põlemisel mürgiseid aineid. Lisaks on sojavahast tehtud küünaldel ka kollasem leek, mis meeldib paljudele. Sojavaha on keskkonnasõbralik küünlavaha, mida saadakse taastuvast loodusvarast – sojaubadest. Kusjuures parafiini valmistatakse naftast. Sojavaha on looduses täielikult biolagunev, samuti on seda kerge maha pesta riietelt, nõudelt jm, lihtsalt pese sooja veega ning vahajäägid on kadunud. Sojavaha helbeid on ka eestis saanud populaarseks, neid müüvad mitmed firmad keskmine hind 7-8 eur/kg. Sojavaha helbeid kasutatakse küünalde tegemiseks kodus. Lisaks on sojavaha helbed head ka valmistamaks ise massaazivaha. Sojavaha on maailmas üsna uus asi, leiutati alles 1991 aastal. Sojavaha leiutati andmaks alternatiivi kallile mesilasvahale. Sojavaha tehakse hüdrogeenitud sojaõlist. 2001 aastal ostis firma Cargill ära algse sojavaha patendi. Keskmiselt saab 60kg-st sojaubadest 10kg sojaõli. Õlipressimisel allesjääv tahke mass läheb loomasöödaks, mis omakorda tähendab seda, et midagi ei lähe kaotsi. Edasi sojaõli hüdrogeenitakse tugevamaks ehk siis vahaks. 100% sojavaha sobib ainul anumate sees olevateks küünaldeks, kuna sulamistemperatuur on madal. Seega, et teha näiteks tavalisi pikki küünlaid on vaja sinna segada mingit tahkemat vaha.
|
– | |