Serotoniin – neurotransmitter ja kemikaal, mis võimaldab meil õnnetunnet tunda, on sünteesitud aminohappest L-trüptofaan. Dopamiin ehk „armumise molekul“, mis annab sügava heaolutunde, on sünteesitud aminohappest L-türosiin. Armastuse ja õnnetundega seotud kemikaalid vajavad piisavalt aminohappeid, et keha neid toota saaks.
Rakuenergia tootmist reguleeriv kilpnäärme hormoon on samuti sünteesitud L-türosiinist. Aminohape DL-fenüülalaniin võimendab ohutult õnnetunde-endorfiinide intensiivsust, reguleerides samas ka isu ja tootes vajadusel täiendavat L-türosiini. Piisava koguse aminohapete tarbimine on vajalik närvisüsteemi optimaalseks funktsioneerimiseks ja rakkudevaheliseks kommunikatsiooniks terves kehas.
Üksikute aminohapete ja massiivsete molekulide ehk valkude vahel on struktuurid, mida nimetatakse peptiidideks. Kahe aminohappe ühendust nimetatakse dipeptiidiks. Eesliide „di“ tähendab kahte ja peptiid tähendab molekuli, milles kaks või enam aminohapet on kokku ühendatud. Tripeptiid moodustub kolmest aminohappest. Üks tripeptiid on näiteks L-glutatioon, mis on keha kõige võimsam, suures koguses esindatud ja tähtsam rakusisene antioksüdant.
Oligopeptiid ehk lihtsalt peptiid moodustub väikesest arvust aminohapetest („oligo“ tähendab väikest arvu). Kui aminohappeid on üle 10, nimetatakse neid suuri molekule polüpeptiidideks (liide „polü“ tähendab palju). Valgud on polüpeptiidid, mis moodustuvad tavaliselt 50-2000 aminohappest. Aminohapete võimalike kombinatsioonide arv on peaaegu lõpmatu. Need kombinatsioonid annavad eluvormidele kuju, funktsiooni ja signaalid ning arendavad nende komplekssust ja seoseid.