Warning: Illegal string offset 'sidebar_change' in /data01/virt31754/domeenid/www.soja.ee/htdocs/wp-content/themes/soja_ee_12/page.php on line 3

Warning: Illegal string offset 'sl_pos' in /data01/virt31754/domeenid/www.soja.ee/htdocs/wp-content/themes/soja_ee_12/page.php on line 4

Warning: Illegal string offset 'primary_width' in /data01/virt31754/domeenid/www.soja.ee/htdocs/wp-content/themes/soja_ee_12/page.php on line 5

Warning: Illegal string offset 'secondary_width' in /data01/virt31754/domeenid/www.soja.ee/htdocs/wp-content/themes/soja_ee_12/page.php on line 6

Warning: Illegal string offset 'special_width' in /data01/virt31754/domeenid/www.soja.ee/htdocs/wp-content/themes/soja_ee_12/page.php on line 7

Küsi soja kohta!

Kui teil on mõni küsimus soja, sojatoodete, soja tervislikkuse, retseptide vms kohta,  siis esitage see siin! Küsimuse esitajate andmeid ei avaldata, kui nad seda  ei soovi.

Nimi:       

Email:     

Küsimus:

Soovin jääda anonüümseks 


1. Tere, kas Teie kaudu on võimalik sojajuustu osta? Või kus seda müüakse? Ruth.

Eesti Sojaliit ise ei müü sojajuustu ehk  tofut, kuid leiate selle toote  järgmistest kauplustest:

  • Stockmann,
  • Kaubamaja Toidumaailm,
  • Solarise Toidukaubad,
  • Prisma ja Selveri keti kauplused,
  • Maksimarketid,
  • suuremad Konsumid.

RIMI keti kauplustes  sojajuustu ei müüda.

Tofut saab ka ise kodus sojapiimast valmistada- tofu valmistamise õpetus.

2.  Kas sojatoidud sobivad kõigile? Kellele on soja vastunäidustatud?

Sojatooteid on väga lai sortiment. Täiskasvanutest võiksid sojatoodetetga ettevaatlikud olla neeruhaiged – soja on valgurikas, sisaldab kaaliumi ning fosforit. Tänapäeval on toiduallergiad levinud ning muidugi ei sobi soja neile, kel on allergia  sojavalgu vastu. Ka kilpnäärme talitlushäirete korral soovitakse piirata sojatoodete tarbimist. Loomulikult ei tohi sojatoitudega – nagu kõikide teiste toiduainetega – liiale minna, toit peab olema mitmekesine. Üheks soja plussiks on see, et see annab pikemaks ajaks täiskõhutunde.

Tihti heidetakse sojale ette, et tegu pole meie lähinaabruses kasvava taimega ja rõhutatakse, et me peaksime sööma ainult oma kodukohas kasvavat toitu. See aga ei ole tõene – juba aastail 1936-38 katsetati sojaoa kasvatamist Tartu Ülikooli Taimebioloogia Katsejaamas ja seda päris heade tulemustega.

2004. aastast saadik on Jõgeva Sordiaretuse Instituudis pidevalt  sojauba katselappidel kasvatatud. Lähima paari aasta jooksul saab valmis kohalik Eestis aretatud sojasort “Saaremaa”. Siis hakkabki ka sojauba kasvama kõrvuti teravilja ja nt kartuliga, mis tegelikult samuti on toodud siia mujalt.

3. Kasutan sojakastet salatites ja lihamarinaadides. Teisi sojatooteid ei ole proovinud. Olen kuulnud, et nad on kehva maitsega. Kas see on nii? Või on asi selles, et nende maitse ei sobi eestlastele? Kuidas kommenteerite? Annika.

Maitse üle ei vaielda, ütleb kõnekäänd. Igaüks peab leidma toidud, mis on talle maitsevad ja sobilikud. Kui te ise teete sojast midagi, nt sojapiima, tofut või jogurtit siis on maisestamise võimalused täiesti teie enda käes. Kellele meeldivad rohkem magusad, kellele teravad vms toidud. Toful puudub algolekus maitse, ta on väga heaks alusmaterjaliks erinevatele toitudele ja lubab maitset seada täpselt nii, nagu inimene ise soovib.

Kui te keedate tüki kanaliha maitseaineid lisamata, on ka liha praktiliselt maitsetu ja igav toit. Kaubanduses saadavad sojatooteid on väga erinevaid. Lihtne näide on sojakastmetega: kui olete erinevaid proovinud, leiate igaühel neist täiesti oma maitsevarjundi. Siit leheküljelt leiate juba palju erinevaid soovitusi, kuidas kasutada ja maitsestada erinevaid sojatooteid.

4. Kas Eestis on ka kodumaiseid sojatoodete valmistajaid? Eelistaks kohapeal valmistatut proovida. Siis ei toidaks maj. mõttes ka välismaa suurfirmasid.

Eesti inimesed, kes eelistavad Eestimaal valmistatud toiduaineid, ei pea üldse muretsema. Eestis on 5 kohalikku ettevõtet,  kes valmistavad sojast toiduaineid või toidulisandeid:

Bon Soya OÜ – ei kasuta keemilisi maitsetugevdajaid, vähesel määral on lisatud looduslähedasi säilitusaineid, kuna kaubanduses on vajalik pikem realiseerimisaeg.

JBB OÜ – puhtad ja naturaalsed tooted, ei kasutata keemilisi lisandeid.

Woksmart Foods OÜ – mahe ja puhas keemilistest lisanditest.

Biolab – valmistab sojal põhinevaid toidulisandeid erinevatele sihtgruppidele. Maitseainetena on kasutusel kas kakao naturaalne pulber või vaarikas – looduslähedane. Osa lisatud vitamiinidest on sünteetilised, mis ei tähenda kunstlikku, vaid et looduslikust sünteesitakse puhas vitamiin 100% välja.

PolarSun Products – pakub mitmekülgseid toitvaid sojaeineid, mis asendavad liha toidulaual. Tootmisel on välditud  suhkru ja valge jahu kasutamist. Samuti ei sisalda tooted gluteeni ega laktoosi.

Kõik eelpoolnimetatud firmad kasutavad toorainena GMO vaba soja.

5. Milliseid sojatoite ja kust saab meil kaubandusest osta? Ave.

Sojapood – müüb koorimata ja kooritud ning purustatud sojaube ning sojaõli. Lisaks erinevad abivahendid sojatoitude valmistamiseks kodus – sojapiimamasin, tofu valmistamise komplekt ja jogurtimasin.

Stockmann – kõik Bon Soya tooted, sojaoad, Alpro tooted.

Kaubamaja Tallinna ja Tartu Toidumaailmad – kõik Bon Soya tooted, sojaoad, Alpro tooted.

Maksimarketid ja Konsumid – ca 10 Bon Soya toodet, Alpro, My Soya tooted.

Selverid – Bon Soya tooted tagasihoidlik valik, Alpro, My Soya tooted.

Solarise toidukaubad – kõik Bon Soya tooted, Alpro, My Soya tooted.

Comarket – paaris suuremas poes ca 10 Bon Soya toodet, Alpro ja My Soya tooted.

6. Kuidas kommenteerite Delfis ilmunud artiklis “Neli toiduainet, mida tasub väiksema kaalu ja pikema eluea nimel vältida” välja toodud soja kahjulikkust?

See artikkel on tõlgitud ühest väikese populaarsusega ingliskeelselt veebilehelt. Artikli autor on kogemata pesuveega ära visanud ka lapse ehk siis soja.

Artiklis kirjutatakse nagu oleks soja kahjulik:

“Töödeldud sojatooteid, mis on sisuliselt enamik turul leiduvatest sojatoodetest, on töödeldud suhkru, naatriumglutamaadi (MSG) ja paljude teiste lõhna- ja maitsetugevdajatega, kuna looduslikud sojaoad ei oleks inimeste maitsele vastuvõetavad.”

Probleem ei ole sojas, vaid lisaainetes, mida osad toiduainetetootjad sojale lisavad ehk suhkur, lõhna- ja maitsetugevdajad värvained jne, mis kindasti ei ole tervislikud.

Kui võtate ükskõik millise äärmiselt tervisliku toidu ja rikastate teda ohtralt maitse, lõhna, e-ainetega jms, siis ongi loogiline, et see ei ole enam tervislik. Süüdi ei ole siin tervislik toiduaine, vaid need ained, mida talle lisatakse.

Eesti Sojaliit on propageerinud naturaalseid sojatooteid. 99% sojatoitude retseptidest, mille oleme välja töötanud,  sisaldavad soja naturaalsel kujul – isetehtud sojapiim, isetehtud tofu, okara jne.

Me oleme ka alati püüdnud toetuda teaduslikele uuringutele, toiduspetsialistidele, toidutehnoloogide jt sel alal haritud asjatundjatele..

7. Eestlasel puudub soja seedmiseks vajalik ensüüm. Soja on seetõttu kasutu toiduaine siin, ballast.

Soja isoflavoonide biosaadavuses ja kliinilises efektiivsuses mängib väga olulist rolli mao-soole kulgla. Seda seetõttu, et soja isoflavoonide imendumine sõltub soolestiku suhkru osa hüdrolüüsist ja edasisest ainevahetusest. Meie hiljutised avastused kinnitavad seda, et kui anda tervetele täiskasvanutele beeta-glükosiide, daidzeini ja genisteiini, siis need ei tule nähtavale vereringes. Kui hüdrolüüs on aset leidnud, siis vabastatakse glükosiidid, daidzein ja genisteiin ning nad on saadaval imendumiseks mehhanismi poolt, mida arvatakse olevat mitte-iooniline passivne diffusioon (laialipuistamine).

Tüüpiliselt saavutab plasma isoflavoonide kontsentratsioon maksimaalse tasandi 6-10 tundi peale sisestamist. See aeg erineb natuke soja toitude ja puhaste ühendite puhul. Puhaste ühendite puhul on see aeg 7-8 tundi ning soja toitude puhul 8-10 tundi. Isoflavoonide mahuline levinemine on kõrge ja järjepidev ulatusliku kudede jaotamise puhul, järgnedes imendumisele. Kui mõlemat isoflavooni – daidzeini ja genisteiini sisestatakse ühesuguses koguses, on plasma genisteiini kontsentratsioon järjepidevalt kõrgem daidzeini omast. See tuleneb peamiselt tunduvalt kõrgemast daidzeini mahulisest levinemisest võrreldes genisteiiniga. Tehes sellest järeldusi, tuleb välja, et selleks, et saavutada plasma kontsentratsiooni püsiva seisundi, tuleks sisestada soja toite kogu päeva vältel, selle asemel, et süüa soja toitu vaid ühes toidukorras. Alternatiivne lahendus oleks kasutada isoflavoonide aeglaselt imenduvat formulatsiooni, mis võib anda samuti plasma kontsentratsiooni püsiva seisundi.

Glükosiidide osa hüdrolüüsile järgneb mõjukas edasine isoflavoonide biomuundus ning käärsooles moodustatakse mitmed ainevahetuse saadused. Nendest on kliiniliselt eriti olulise tähtsusega „equol”. „Equol”il on väga tugevad östrogeensed omadused. Hiljuti on täheldatud ka ainulaadseid anti-androgeensed omadusi. Peale selle on „equol”il kõigist teistest isoflavoonidest kõige võimsamad antioksüdandi omadused. See on taimse estrogeeni daidzeini  (üks kahest sojaubades ja – toituses sisalduvast peamisest isoflavoonist) biomuunduse lõppsaadus. Kui „equol” on formeeritud, on see üsna stabiilne.

Kuid „equol”i ei suuda toota kõigi tervete inimeste organismid. Nüüdseks on kindlaks tehtud, et on olemas kaks selgelt eristatavat inimgruppi – ühed, kelle organismid suudavad toota „equol”i ja teised, kelle organismid seda ei suuda.  „Equol”i tootmise võimest sõltub ka soja-valgu dieetide efektiivsus hormoonidest tingitud haigusnähtude ravimisel ja ära hoidmisel. Ebaõnnestumine eelnevates uuringutes kindlaks teha need inimesed, kes on „equoli tootjad” ning need, kes on „võimetud tootma equol”i, selgitab uuringute mõningasi kõikumisi tulemustes soja tervistavate omaduste kohta.

8. Kas vutitibudele söödetakse soja toorelt või on vajalik keetmine? Kas inimesele sojauba on keedetult või toorelt sügisel sobivam? Kas sojaseemne saamiseks on tarvis taim sügisel juurtega üles võtta ja panna kuivama nagu aedoa puhul? Või võetakse kaunad küljest ja kuivatatakse need eraldi? Kas vuttidele söötes saaks kuivatatud kaunad jahvatada tervelt või tuleb ikkagi oad enne kauntest eemaldada?

Eesti Sojaliit on hetkel peamiselt tegelenud soja kui väärtusliku toiduaine inimesteni viimisega. Vutitibude ja sojaga toitmise kohta saate ehk lisainfot uuringust “Unidentified Factor Activities in Whole Soybeans Required for Optimum Growth of Coturnix Quail“.

Inimtoiduks tarvitatav sojauba vajab keetmist või hapendamist, siis kaob lektiin ja soja on täiesti söögikõlbulik.

Sojauba on bioloogiliselt küps, kui vars ja taim on kollased ja lehed on kollased või varisenud. Sel ajal on kõige suurem õli ja toorproteiini sisaldus seemnetes. Seemnete niiskus on 45-55%. Kauntega taim, millelt on lehed varisenud, jääb püsti seisma ning võib koristada. Pärast koristamist saak kuivatatakse ja puhastatakse.

9. Kasutan kohviga 3-4 tl soja koorepulbrit, mis on Tšehhi päritolu). Kas see on hea?

Me ei oska öelda, mis firma oma see on, ja ega ei ole me jõudnud ka kõiki kahuks ise ära proovida. Mõni aasta tagasi tegi Naisteleht  võrdluse koorepulbritest, mille võitis Eesti oma soja koorepulber, valmistaja Bon Soya. Kui te ei ole veel proovinud, siis soovitame.

10. Mida sisaldab sojapiim?

Energia: 76 kcal

Valk – 7 g
Üldine rasvasisaldus – 7 g
Küllastunud rasvad – 0,5 g
Monoküllastumata rasvad – 0,75 g
Polüküllastamata rasvad – 1,2 g
Süsivesikud – 5 g
Kiudained – 3 mg
Isoflavonoidid – 21 mg
Kaltsium: 9 mg
Raud – 1,5 mg
Magneesium – 44 mg
Fosfor – 113 mg
Kaalium – 325 mg
Naatrium – 28 mg
Tsink – 0.53 mg
Vask – 0,28 mg
Mangaan – 0,4 mg
Seleen – 3 mcg
Vitamiin B1 (tiamiin) – 0,37 mg
Vitamiin B2 (riboflaviin) – 0161 mg
Vitamiin B3 (niatsiin) – 0,34 mg
Vitamiin B5 (pantoteenhape) – 0,11 mg
Vitamiin B6 – 0,11 mg
Foolhape (vitamiin B9) – 3.45 mcg
Vitamiin A – 6.9 mcg
E-vitamiin – 0,023 mg

11. Tofut peetakse heaks kaltsiumi allikaks. Kas seda saaks kõrvutada teiste toiduainetega? Mina olen kuulnud et brokolis on palju kaltsiumi.

Tofu on tõesti hea kaltsiumi allikas. Kui teete tofut ise, kalgendades sojapiima kaltsiumsulfaadiga, siis saate veelgi kaltsiumirikkama tofu. Kõige rohkem kaltsiumi sisaldab tofu siis, kui lisate valmistamise ajal seesamiseemneid.

Kaltsiumi sisaldus 100g tooraines:

  • Tofu valmistatud kaltsiumsulfaadiga – 680mg
  • Tofu – 350mg
  • Brokkoli – 47mg

Kaltsiuminormid vastavalt vanusele:

Vanus Kaltsiumi päevane norm
0–6 kuud 200
7–12 kuud 260
1–3 aastat 700
4–8 aastat 1000
9–18 aastat 1300
19–50 aastat 1000
51–70 aastat (mees) 1000
51–70 aastat (naine) 1200
71+ aastat 1200

12. Erinevate allikate andmetel on 92-95% maailmas kasvavatavast sojast GMO. Soja lisamisel rottide menüüsse oli nende kolmas põlvkond täiesti teovõimetu, istusid vaid puurinurgas ja värisesid. Kuidas saab Eesti olla oaas kõrbes, kus kasutusel on vaid GMO-vaba soja?

Kui saaksite täpsustada, mis uuringuga tegu või mis allikast pärineb info, siis saaksime täpsemalt kommenteerida.

Soja on iidne kultuurtaim, mis pärineb Kirde Hiinast Mandžuuriast, kust ta levis edasi Jaapanisse, Lõuna-Hiinasse, Koreasse, Indiasse ja Venemaa Kaug-Ida piirkondadesse. Euroopasse ning Põhja-Ameerikasse jõudis sojauba 18. sajandil. Sõna “soja” pärineb hiinakeelsest terminist “šu” mis tähendab “suurt uba”. Seda sõna kasutati hiina keeles juba 11. sajandil enne meie aega. Sojat mainiti esimest korda kirjalikes allikates Hiina imperaatori Chen Nungi (2800 e.m.a) poolt, keda tuntakse ka tee leiutaja ja Hiina põllumajanduse isana.

Soja oli sajandeid hiinlaste põhitoit ning seda peeti üheks viiest pühast viljast. Soja tähtsusest räägivad ka talle antud nimed: Suur aare, Kollane kalliskivi, Taevane lind. Euroopasse saabus soja 17. sajandil, kuid klimaatilised ega ka mullastikutingimused ei olnud sojakasvatuseks rahuldavad. Uuele Maailmale tutvustas sojauba kaupmehest rändur Samuel Bowen, kes tõi sojaseemned endaga Hiinast kaasa aastal 1765.

GMO-vabu sojaube on müügil paljudes kauplustes üle Eesti. Euroopas peab olema GMO tooted märgistatud, st kui tegu on GMO toiduainega siis peab olema pakendil vastav märge. Seega – uurige alati enne ostmist pakendit ja nii saategi kindel olla, et ei tarbi GMO toiduaineid.

13. GMO toodetest räägitakse igasugu jutte. Kuidas vältida GMO toiduainete ostmist? Õie.

Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. GMO taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taimekaitset.

Geneetiliselt muundatud toidu käitlemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, selle kohaselt on GM toidu ja sööda turule toomine lubatud üksnes pärast GM toidu ohutuse põhjalikku uurimist Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt. GM toidu ja sööda turule toomise loa jaoks on lisaks EFSA pooldavale hinnangule vaja ka Euroopa Liidu liikmesriikide heakskiitu.

GM toidu ja sööda märgistamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1830/2003, mille kohaselt tuleb pakendil esitada märge, et toit on toodetud GM organismist (või sisaldab GM organismi). Märgistuse põhjal on tarbijal võimalik eristada GM toitu tavatoidust.

Seega, et olla kindel, et tegu on GMO VABA toiduga, uurige enne ostmist pakendil olevat infolehte. Täpsemat infot leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

14. Kas Eestis ka soja kasvatatakse?

Jah, viimastel aastatel on soja kasvatamine levinud ka Eesti hobipõllupidajate seas. Soja on soojanõudlik lühipäevataim, kuid on loodud ja luuakse uusi sorte, mis valmivad ka pikema päeva ja mõõdukama soojusega aladel.

Jõgeva Sordikasvanduses katsetati sojaoa kasvatamist aastatel 1937. kuni 1941., kuid sobivate sortide puudumisel ja halbade ilmastikuolude tõttu neil aastail otsustati katsed lõpetada.

Alates 2005.a. on taasalustatud katseid sojaoaga Jõgeva SAI-s, eesmärgiks luua kodumaine sort ning täiustada agrotehnika alaseid soovitusi. Senised tulemused on paljulubavad, keskmine seemnesaak katses on olnud 2 t/ha. Keemiliselt koostiselt ei jää Eestis kasvatatud sojaoad alla parimatele välismaa ubadele: toorproteiini keskmiselt 40%, toorõli 20%. Vähetähtis ei ole ka fakt, et katsetes kasutatakse ainult GMO vaba materjali. Lugege lähemalt siit – Soja kasvatus Eestis.

15. Sojapiima tegemine on lihtne. Mina ja mu lapsed on lehmapiimale allergilised. Proovisime ka ise sojapiima teha, kuid see ei maitsenud, eriti just lastele. Poes müüdavad piimad on maitsestatud, kas saaksite soovitada mõned lihtsad moodused, et kuidas sojapiima maitsestada?

Sojapiima maitsestage alati kohe peale kurnamist! 1 liitri värske sojapiima maitsestamise võimalused:

  1. Lisa piimale 1sl vanillsuhkrut ja paar tera head soola
  2. Tulisesse sojapiima lisage lahtilõigatud vanillikaun, sulgege anum hermeetiliselt ja hoidke vähemalt 30min. Vanillikaun  annab maitse tugevamalt küll piima kuumutades, samas saab ka sellel moel tuntava naturaalse aroomi. Lisage veel omal valikul sobivat magustajat ning paar tera head soola.
  3. Sojapiima võib edukalt maitsestada banaaniga, meega, tahhiiniga.
  4. Lisage sojapiimale mett koos jahvatatud seesamiseemnetega, kaneeli, kurkumit.
  5. Leotatud aprikoosid koos seesamiseemnetega annava koorese maitse. Mikserdage segu üle ja lisage värsket piparmünti ja stevia lehti – saate hea toniseeriva joogi.

Lehti jms tükilist lisades blenderdage kohe tuline piim ja serveerige. Kuumal ajal võib purustatud jääd klaasi põhja paigutada.

Kuumalt vahustades saate sojapiimast mõnusa vahu klaasis olevale segule. Vahustamise ajal sobib lisada munaasendajat klaasi piima kohta 2-3 tl.

16. Kust saab osta Femi Soya? Varem ostsin Rimist, kuid seal enam seda ei ole. Olga.

Peaks olema saadaval kõigis suuremates kaubanduskettides – Prisma, Selver. Kindlasti ka Stockmanni toiduosakonnas ja Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas. Kui te ei leia, siis võite küsida infot otse maaletoojalt – Oriola AS, tel 6 515 100.

17. Olen kuulnud, et sojapiim ei ole nii kasulik kui lehmapiim. Mida te oskate öelda?

Sojapiim – sarnaselt lehmapiimale – annab meile palju kasulikke toitaineid: kaltsium, D-vitamiin ja valgud.  Sojapiima erinevus lehmapiimast on selles, et see sisaldab väga vähe küllastunud rasvaineid ning on kolesteroolivaba.

Toidu seedimisel eralduvad verre erinevad hapete kogused – seda sõltuvalt toidust.  Keha üritab neid happeid neutraliseerida, ammutades kaltsiumit luudest.  Seejärel väljub kaltsium uriiniga (kaltsiurinaalne vastus).

Lehmapiimas ja piimatoodetes, aga ka lihas, kalas ja munades olev loomne valk omab taimse valguga võrreldes konkreetselt tugevat happelist mõju, kuna sisaldab väävlit sisaldavaid aminohappeid. Kui söödavate loomsete toodete kogus suureneb, tõuseb ka dieedis oleva väävli sisaldus ja niiviisi suureneb ka uriini kaudu kehast väljuva kaltsiumi kogus.  See suurendab kaltsiumi kadu ja võib olla riskifaktoriks luuhõrenemise, ehk osteoporoosi tekkimisel.

See nn. kaltsiurinaalne vastus on teaduslikus kirjanduses hästi dokumenteeritud – mida enam lehmapiima, liha, kala ja mune te sööte,  seda enam kaltsiumit teie keha kaotab. Iroonia on selles, et lehmapiima ülistatakse kui võimsat kaltsiumi allikat, kuid see on samas ka võimsaks kaltsiumi kao allikaks.

Maailma Tervishoiu Organisatsioon (WHO) nimetab seda „kaltsiumi paradoksiks“, kus loomse (mitte taimse) valgu hävitavad tegurid kaaluvad üle neis esineva kaltsiumi positiivsed mõjud (WHO, 2004). Teiste sõnadega peaksite parem hankima kaltsiumit taimsetest toitudest, nagu teraviljad, pähklid, seemned ja kaunviljalised – millised ei põhjusta sellist tohutut kaltsiumi kadu luudest.

18. Soja pidi olema paljudele allergiatekitajaks?

Soja allergiat esineb keskmiselt 3 korda vähem kui lehmapiima allergiat. Soja allergiat esineb umbes 0,5% lastel.  Kui teil on tuvastatud soja allergia, siis vältige kõiki toiduaineid, mis sisaldavad soja. Lugege tähelepanelukult pakendilt koostisainete kohta.

Kui teil on soja allergia siis vältige kõiki järgnevaid sojatooteid:

  • Tuntumad: sojakaste, soja, sojauba, okara, sojajogurt, sojapiim, tofu, soja jahu, tempeh
  • Vähemtuntud: edamame, kinako, kouridofu, miso, taimsed mono-diglütseriidid, natto, nimame, yuba

Soja allergia ilmneb enamasti lastel kolme kuu vanusena. Enamik lapsi kasvab sellest välja umbes kahe aastaseks saanuna. Mõnedel inimestel kestab soja allergia terve elu. Kui teil on olnud lapsena soja allergia, siis konsulteerige arstiga enne sojatoitude menüüsse võtmist.

Kindlasti soovitame ka konsulteerida arstiga selleks, et teha täpsed allergiatestid.

19. Soja sisaldab suguhormoone. Mina ei julge seda kasutada. Mida ütlevad värsked uuringud?

Soja ei sisalda naissuguhormooni östrogeeni. Soja sisaldab isoflavoone mis on tuntud ka kui “taimne östrogeen.”

Kuigi nende kahe keemiline struktuur on sarnane, toimivad nad täiesti erinevalt. Isoflavoone on uuritud väga paljudes teadusuuringutes ja katsetes. Neil on kasulik roll südamele, luudele, nad vähendavad menopausiaegseid sümptome ja vähendavad ka teatud vähitüüpide riske.

4 aastat tagasi levis ajakirjanduses uudis, et sojatoodete söömine võib vähendada meeste seemnerakkude tootmist. Tänaseks on selle väite ümber lükanud kahe erineva ülikooli poolt tehtud uuringud.

Sojaoa koostisosad mõjutavad sperma tekke eest vastutavaid meessuguorganeid, kuid mitte nii mastaapselt, kui seni arvatud.

Sojatooted koguvad maailmas üha enam populaarsust kui lihatoodete väärilised asendajad toidusedelis. Hiljuti leiti, et sojas sisalduv genisteiin kopeerib suurepäraselt östrogeeni nimelise naissuguhormooni toimet, mistõttu arvati neil olevat meeste viljakusele pärssiv mõju.

Hiinas Wenzhou meditsiinikolledžis läbi viidud laboratoorne uuring tuvastas, et genisteiin suudab mõjutada sperma tootlikkuse eest vastutavaid ensüüme.

Uuringu kohaselt jõuavad sojas sisalduvad isoflavoonid reproduktiivorganiteni. Et mitte tekitada tarbetut muretsemist, väidavad uuringu autorid, et liigsel määral leidub seda ainet vaid nende meeste organismis, kes on sojatooteid igapäevaselt ja väga suurtes kogustes tarbinud lapseeast alates. Teame me ju kõik, et mistahes ühe toiduaine tarbimine väga suurtes kogustes ei ole tervislik.

Ka professor Leuan Hughes Cambridge–i Ülikoolist kinnitab, et sojast leitud östrogeenitaolised ained ei oma olulist pärssivat efekti meeste viljakusele.

Seega ei pea sojasõbrad muretsema lülitades soja oma toidusedelisse. Toitumisteadlased on ühel nõul, et igapäevaseks soovitatavaks koguseks on ca 100g sojatooteid.

20. Kuidas soja mõjub immuunsüsteemile?

Tänapäeval ei ole ühtegi teaduslikku tõendit, et soja oleks kahjulik immuunsüsteemile. Müüt, et soja on kahjulik meie immuunsüsteemile, on ilmselt pärit ühest loomsest katsest, kus närilistele anti eksperimendi käigus väga suurtes kogustes soja. Toitumisspetsialistid on tänapäeval üheselt arvamusel, et soja ei kahjusta immuunsüsteemi, pigem on sellel kasulikke mõjusid.

21. Elan Viljandimaal Karksi-Nuias. Kohalikus Konsumis pole sojatoodetest muud kui sojahelbed. Tallinnasse ei satu. Tartus vahel käin. Kust oleks võimalik väikese vaevaga osta kõiki neid kirjeldatud tooteid? Viljandis? Tartus?

Kõige paremini on varustatud Prisma keti kauplused näiteks Tartu Prisma. Selverite sortiment on väiksem ja sõltub omakorda kaupluste suurusest – mida suurem kauplus, seda suurem sortiment.

Ka ETK süsteemi  kauplustes on mitmed sojatooted olemas, samas valik sõltub suuresti kauplusest. Viljandis soovitaks veel Maksimarketit.

Samas võite ka poe infoletis oma soovidest märku anda poele.

22. Olen kasutanud soja joogipulbrit, kas see on ka tervislik, toodetud Tšehhis? Jolante

Sojajooki soovitatakse isikutele, kes ei saa tarbida lehmapiima. Sojajoogipulbrit saab lisada kohvile ja teele, valmistada kokteile, pudinguid, lisada suppidele ja purtrudele. Soja joogipulbrit nimetatakse ka sojapiimaks, millest on vesi eemaldatud. Soja joogipulbrit on hea ka võtta kaasa reisile, kuna ta on kerge ja ei rikne.

23. Miks on minevikust jäänud sojale külge negatiivne foon? Paljud tuttavad ütlevad, et nad küll soja kunagi ei söö.

See on keeruline küsimus ja konkreetset vastust on raske välja tuua. Üheks põhjuseks võib olla see, et juba nõukogude ajal hakati lihatoodetele lisama soja ja inimesed pidasid seda enda petmiseks. Natuke võis oma rolli mängida ka see, et kohe algselt ei osatud sojatooteid piisavalt hästi maitsestada. Kuna algselt kasutati soja loomade toiduks Euroopas, siis inimesed arvasidki, et see on loomasööt. Kindlasti võib olla üheks põhjuseks ka inimeste suhteliselt aeglane uuenduste vastuvõtmise soov. Ka oli soja kohta liikvel mitmeid müüte, mis tänaseks on kõik teadusmaailma poolt ümber lükatud.

Ilmselt on peamiseks põhjuseks see, et soja on eurooplase jaoks suhteliselt uus toiduaine. Iga uuega kohanemine võtab oma aja.

24. Kus kasvatatakse kõige rohkem soja? Kas teil on ka andmeid Euroopa maade kohta?

Euroopas on suurimad sojaoa kasvatajad Itaalia, Rumeenia, Prantsusmaa, Austria, Ungari.

Sojaoa kasvatus maailmas

25. Juhtusin vaatama üht dr.Oz-i saadet, kus ta ütles, et tarbige kääritatud sojat, aga sojapiima, tofu jne kohta oli ta kahtleval seisukohal, kuna siiski ei ole piisavalt uuritud. Et ta on küll sojat oma eelnevates saadetes kiitnud,aga see võib siiski vähki põhjustada.

Dr. Oz ütleb soja kohta lihtsalt: kasutage võimalikult naturaalseid sojatooteid ehk ilma lisanditeta või valmistage ise. Siis on soja väga hea teie tervisele. Lisaks soovitab – nagu kõik teisedki –  soja tarvitada päevas paar portsu, nt pool tassi tofut, 1 tass sojapiima vms.

Vältige töödeldud sojatoite – energiabatoone, burgereid jms väga rafineeritud toite, kuna neisse on lisatud palju muid toiduaineid nagu näiteks rasv, suhkur, konservandid jne.

Näiteks soovitab Dr. Oz juua naturaalset sojapiima, mille olete ise valmistanud või ostnud mõnest poest. Ta ei soovita sojapiimasid, mis on valmistatud sojaproteiinist või sojaisolaadist.

Jälgige ka müüdavate sojatoodete säilivusaegu -mida pikemad need on, seda suurem on tõenäosus, et sinna on lisatud palju säilitusaineid.

Lisaks toob Dr. Oz esile, et näiteks enne lõplikku valmimist korjatud, keedetud või aurutatud sojaoad (nn Edamame ) on väga rikkalik valguallikas. Pool tassi Edamame annab meile 8 grammi valku, mis on umbes 3 korda rohkem kui üheski teises söödavas taimes.

Lugege lähemalt siit: Mida ütleb soja kohta doktor Oz.

27. Tellisin endale soja letsitiini, põen kroonilist kilpnäärme põletikku, ravi on eluaegne. Kas soja letsitiin sobib mulle. Olen 62 aastane naine.

Soja ja kilpnäärme seost on uuritud juba üle 70 aasta. Loomkatsed on tõstatanud küsimuse, et sojatoitude tarbimine võib muuta kilpnäärmehormoonide taset meie organismis. Kuid valdav hulk kliinilisi tõendeid näitavad selgelt, et isikutel, kelle kilpnäärme toimib normaalselt ja kes tarbivad isegi suures koguses sojatoite, ei kahjusta soja kilpnääret. Selle väite taga on kuni 3 aasta pikkused uuringud.

Kui tarvitate sünteetilist kilpäärmehormooni ravis, siis ei ole vaja sojatoite oma menüüst välja jätta. Tuleb pidada kinni järjekindlast ravimite manustamisest. Soovitav on jätta ravimite manustamise ja sojatoitude tarvitamise vahele 1-2 tundi, et ravimid jõuaksid imenduda ning, et nende mõju ei väheneks. Soovitame ka kindlasti konsulteerida oma raviarstiga.

Isegi subkliinilist hüpotüreoidismi põdevate patsientide hulgas on ainult 10% neid,  kes peaks vältima sojatoite.

Kauaaegne soja-uurija doktor Mark Messina võtab soja ja kilpnäärme seose kokku järgmiselt:

“Isegi suurtes kogustes tarbimine pika aja jooksul ei mõjuta kilpnäärme funktsiooni tervetel inimestel. Veelgi enam, ei ole mingit põhjust kilpnäärme alatalitusega patsientidel vältida sojatoite. Kuigi väikesel protsendil subkliinilise hüpotüreoidismiga patsientidel võib soja olla vastunäidustatud, siis enamikele on soja väga tervislik.”

Jõulutoitude retseptid

 Joulud 2015

Määrded ja kreemid

 Suveeri 2013

Pudrud ja omletid

 Suveeri 2013
GMO vaba soja

Uudised

Sojaliit pakub partnerlust Eesti oma sojasordi kaasomandi näol. Põhjalikum teave tel. 53584108 või e-post: info@sojaliit.ee
november 2024
E T K N R L P
« juuni    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930