Natto on üks populaarseim Jaapani toit. Natto on fermenteerunud sojaoad, mida süüakse reeglina sojakastmega. Natto lõhn võib esialgu tunduda küll imelik, kuid maitse on hästi pehme ja siidjas.
Natto sisaldab suurel hulgal kõhule häid baktereid ja vitamiin K2-te. Enamikud K2 vitamiinid ongi tehtud just sojaubadest – looduslik ja tervislik.
100g nattot sisaldab ca 21 kalorit. Rasva on temas ca 11g ehk 17% sh küllastunud rasvu 1,6g. Süsivesikuid sisaldab natto 13g, valku 19g ehk ca 38%. Lisaks on nattos palju K vitamiini – 100g nattot annab ca kolmandiku teie K vitamiini päevavajadusest. Ka C vitamiini on nattos päris rohkelt – 100g natto söömisel olete saanud 1/5 päevasest C vitamiini vajadusest.
Huvitaval kombel ei ole natto ajalugu päris selge, on mitmeid teooriaid. Kuid üks levinum versioon viib meid kolmandasse sajandisse enne Kristust. Ühel Jaapani põllumehel oli sojaube keetes pott lekkinud ja sojaoad valgusid maha kõrvalolevasse põhuhunnikusse. Aja jooksul hakkasid nad käärima tänu bakterite jõudsale arenemisele. Ilmselt keegi siis proovis neid ja avastas, et on maitsevad.
Kuidas ise nattot valmistada
Natto tegemine on sarnane jogurti tegemisele. Leotage sojaube vees ca 12 tundi. Arvestage anuma valikul, et nad paisuvad ligi 3 korda. Seejärel keetke sojaube ca 2 tundi madalal kuumusel.Peale keetmist laske neil jahtuda umbes keha temperatuurini – see ongi õige temperatuur, millega sojaube kääritatakse.
Pange sojaoad jogurtimasinasse, lisage ka paar lusikat valmis nattot, et kasulikud käärimisbakterid saaksid hakata tööd tegema. Nii jogurtinõu, kui ka lusikas peavad olema väga puhtad ehk steriliseeritud. Jogurtimasinas kulub natto valmimiseks ca 24h. Muidugi ei pea jogurimasinat kasutama, kuid siis tuleb jälgida pidevalt, et temperatuur oleks 30-40 kraadi vahel. Kui käärimine on lõppenud tõstke natto külmkappi järelmaitsestuma ca pooleks päevaks.Enne natto serveerimist segage teda aktiivselt 4-5 minutit, lisades ka veidi sojakastet. Nattot sobib süüa riisiga ja peale sobib panna erinevaid seemneid, rohelist sibulat vms endale meelepärast.
Miks on natto kasulik?
Sojaubade käärimise tagajärjel tekivad inimorganismile vajalikud seedeensüümid, B-grupi vitamiinid, oomega-3-rasvhapped ning mitmesugused probiootilised tüved. Need kasulikud ained aitavad ennetada soolevähki ja -põletikku ning leevendada laktoositalumatust.
Nattos tekkinud bakterid hoiavad seedeelundkonna mikrofloora tasakaalus ning moodustunud B-grupi vitamiinide ühendid tagavad normaalse makrotoitainete ainevahetuse.
Tänapäeval on inimestel tihti probleeme soolestiku mikroflooraga. Me saame pidevalt kas otseselt või kaudselt toiduga antibiootikume, suur hulk naisi võtab rasestumisvastaseid pille, mis kahjustavad mikrofloorat, ning toksilised ained ümbritsevad meid nii toitudes, jookides kui ka ümbritsevas keskkonnas.
Nattos leiduvad kasulikud bakterid suudavad siduda paljusid toksiine ja raskemetalle, toetavad keha enda puhastumise mehhanisme ning selleks ei pea neid sööma tohutus koguses. Pigem on oluline seda teha pidevalt pikema aja vältel.
