Ühelt poolt peetakse soja tervislikuks proteiinirikkaks toiduks, mis asendab edukalt liha. Teisalt on kääritamata sojas väga palju toksiine ja teisi tervisele kahjulikke aineid. Kas süüa sojatooteid või mitte?
Poolt
Soja on 100% taimne, seega igati tervislik toiduaine. Sojavalgu aminohappeline koostis on lähedane loomsetele valkudele (toitumisnõustaja Rain Vainik).
Sojas on rohkesti taimseid valke ja kiudaineid ning ka rasvhappeid ja tervislikke, aeglaselt lõhustuvaid süsivesikuid (Rain Vainik).
Sojas pole peaaegu üldse suure glükeemilise indeksiga suhkruid (Rain Vainik).
Sojast on leitud mitmeid organismile kasulikke ühendeid, nagu paljud mineraalained ja vitamiinid (letsitiin, isoflavonoidid, fosforiühendid jm) (toitumisnõustaja Rain Vainik).
Soja ravikomponendiks on temas sisalduvad isoflavonoidid, mis aitavad leevendada naiste üleminekuea vaevusi, tugevdavad luustikku, kaitsevad südant ja veresoonkonda (toitumisterapeut Annely Soots).
Sojapiima sobib tarvitada laktoositalumatuse ja lehmapiimaallergia korral (arst ja toitumisspetsialist Mai Maser).
Sojavalkude lisamisega lihatoodetele vähendatakse liha ja rasva osakaalu lõpptoodetes (toitumisteadlane Tiiu Liebert).
Allikas: Liigume.ee
Vastu
Soja ei ole omastatav, vaid seda tuleb üsna palju töödelda, enne kui temast midagi söödavat saab – näiteks sojaube on kõigepealt vaja väga pikalt leotada ja keeta (Rain Vainik).
Soja sisaldab ka inimesele vähem sobivaid osiseid, näiteks meie enda omaga juhuslikult väga sarnast kasvuhormooni komponenti (Rain Vainik).
Soja on üks tavalisemaid allergiat tekitavaid toiduaineid (Rain Vainik).
Tänapäeva lääne põllumajanduses on soja tihti GMO- ehk geneetiliselt muundatud vili. Geneetiliselt muundatud taimedest valmistatud toit võib põhjustada ka haigusi (Rain Vainik).
Soja fütoöstrogeenid võivad ebasoodsalt mõjutada kilpnäärme talitlust (Annely Soots).
Soja mõjub negatiivselt endokriinsüsteemile, eriti meestel (Annely Soots).
Sojatooted mõjutavad tugevalt meeste hormoonsüsteemi – keskajal tarvitasid mungad soja libiido tõhusa allasurujana (koolitaja ja toitumisnõustaja Robert Nool).
Kääritama sojatoitude liigne söömine võib mõjutada reproduktiivsüsteemile olulise toitaine tsingi taset (Annely Soots).
Sojas sisalduvate kiudainetega liialdamisest tuleneb mineraalainete liigse sidumise ja väljutamise oht. Oht seisneb ka kolesterooli liigses väljaviimises ja vajaliku kolesteroolisisalduse ülemäärases vähendamises (Mai Maser).
Kui lapsed saavad toiduga liigselt sojaöstrogeene, tekib varane puberteet – nagu ikka naishormoonidega liialdamisel (Mai Maser).
Soja kõrge östrogeenitase võib mõjutada beebide hormonaalset arengut (Tiiu Liebert)
