Ülemaailmne teravilja kaubandus suureneb veidi kiiremini kui toodang kasvab, mis väljendub kaubanduse osakaalu kasvus maailma toodangus. Nisu puhul suureneb see osakaal 21%-ni 2024. aastaks, söödateraviljadel 13%. Järgides ajaloolisi trende, siis arenenud riigid varustavad nisu ja söödateraviljadega arengumaid, samas kui riisi kaubandus toimub arengumaade vahel.
Õliseemne kogutoodang maailmas tõusis mitmendat aastat järjest rekordtasemele, seega on õliseemne hind märkimisväärselt langenud ning püsib ka edaspidi surve all.
Sojaoa kogutoodang suurenes kiiremini kui rapsi, päevalille ja maapähkli kogutoodangud. Kasvav nõudlus proteiinisööda järele on peamine põhjus, miks õliseemne tootmine on viimastel aastatel laienenud. Rapsiseemne tootmine Kanadas ja ELis suureneb palju aeglasemalt kui möödunud kümnendil, sest kõrge õlisisaldusega seemned nagu raps, on enim mõjutatud taimeõli hindade aeglasemast kasvust.
Õliseemet kasutatakse ülemaailmselt peamiselt purustatud kujul koogiks või õliks, otse toiduks kasutamine on märkimisväärne vaid mõnes Aasia riigis. Prognoosi kohaselt rohkem kui 87% maailma õliseemne toodangust kasutatakse 2024. aastaks purustatud kujul.
