Mis on toiduallergia?
Toiduallergia esineb sageli lapseeas, esimesel kolmel eluaastal. Tavaliselt põhjustavad ülitundlikkust piim, muna ja nisu. Täiskasvanueaks võib toiduallergia taanduda.
- Kui kummalgi lapsevanemal ei ole toiduallergiat siis on ikkagi kuni 15%-line võimalus, et lapsel tekib toiduallergia.
- Kui üks lapsevanem on toiduallergiaga, siis on allergia tekkimise võimalus lapsel juba 25%.
- Kui mõlemad vanemad on toiduallergiaga, siis on tõenäosus, et ka lapsel on toiduallergia 50-60%.
- Sama toiduaine allergiaga vanemate lapsel on 80%-line tõenäosus olla ka allergiline.
Tänapäeval ei ole täpselt selge, mis põhjustab toiduallergiat, ning puudub ka ravi. On olemas ainult mõned alternatiivsed ravimeetodid. Toiduallergia ravi loodetakse luua järgmise 10 aasta jooksul.
Allergiat võib põhjustada peaaegu iga toiduaine. Mõne toiduaine allergeensus kaob termilisel töötlemisel (külmutamisel või keetmisel).
Sagedasemad toiduallergeenid:
- Mereannid: merekalad (tursk, lest, heeringas, lõhe), molluskid, austrid ja koorikloomad (krabid, vähid).
- Teraviljad: rukis, nisu, kaer, oder, riis, tatar ja mais. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite vastu (õietolm, seemned).
- Mesi ja meetooted.
- Mitmesugused pähklid: sarapuupähklid, Hiina ja Kreeka pähklid, mandlid.
- Marjad ja puuviljad: eelkõige maasikad ning tsitruselised puuviljad (apelsin, sidrun), mis tekitavad nahalöövet.
- Köögiviljad: soja, tomat, sibul, seller, petersell, kaalikas, peet ja kartul.
- Maitseained: sinep, pipar, nelk, kaneel, muskaatpähkel, piparmünt.
- Kakao, šokolaad ja kohv.
- Toiduvärvid ja säilitusained: tartrasiin, bensoehape.
- Toiduõlid: päevalilleõli. Kui esineb kõrgenenud tundlikkus päevalilleõli suhtes, võib esineda allergianähte ka päevalille vastu.
Toiduallergia või toidutalumatus?
Toiduallegia esinemissagedus on tõusmas. Hiljutise Inglismaal toimunud avaliku uuringu kohaselt teatab peaaegu pool elanikkonnast, et neil on mõne toidu või mõnede toitude suhtes “allergia”. Samas on ametlik “tõelise toiduallergia” number enamikes arenenud riikides ca 1%. Numbrite erinevuse põhjustab see, et inimesed samastavad toidutalumatuse toiduallergiaga.
Enamus toidureaktsiooni toiduallergia või toidutalumatuse juhtumitest ei vasta tüüpilisele allergiatesti profiilile – tõusnud IgE või IgG koos positiivse prick-testi ja/või RAST testiga. On tehtud erinevaid katseid seda gruppi klassifitseerida – neid juhtumeid vaaldeldakse pigem B-tüüpi toiduallergia, ainevahetusliku toidutalumatuse või lihtsalt toidutalumatusena kui “tõelise” toiduallergiana. Sellesse gruppi kuuluval isikul võib esineda reaktsioon paljudele erinevatele toitudele või toitude kombinatsioonidele. Üsna sageli ei ole isik ise kindel selles, missugune toit reaktsiooni põhjustab, kuna reaktsioon võib olla kas kohene või ilmneda viivitusega (päev, mõned päevad või isegi nädal hiljem).
Kuna hilinenud reaktsioonid kattuvad üksteisega, ei saa patsiendid kunagi kindlad olla, millele täpselt nad mingil kindlal päeval reageerivad. Lisaks sellele ilmneb maskeeriv nähtus, kus reaktsioonid jooksevad üksteise sisse (uus reaktsioon algab siis, kui eelmine pole veel lõppenud), nii et seos konkreetse toidu ja selle poolt vallandatava reaktsiooniga ei ole silmnähtav.
Toiduallergia või -talumatus võib anda mistahes mõeldava reaktsiooni: alates migreenist, väsimusest, PMS-st, valulikest liigestest ja sügelevast nahast kuni depressiooni, hüperaktiivsuse, hallutsinatsioonide, sundmõtete ja teiste psühhiaatriliste ja neuroloogiliste ilminguteni. Samas on enamikul patsientidest kõige vahetumateks ja tavalisemateks sümptoomideks seedeprobleemid: valud, kõhulahtisus või -kinnisus, pakiline defekatsioonivajadus, puhitus, seedehäired jne.
Tihti pole toidu endaga mitte midagi valesti. Toit ei saa võimalust korralikult seeditud saada enne kui nad läbi kahjustunud sooleseina imendatakse. Seega pole toiduallergiate eliminineerimiseks mitte toidud need, millele me peame keskenduma, vaid ka soolestiku sein.
Rinnapiim, iseäranis ternespiim on esimestel sünnijärgsetel päevadel eluliselt vajalik lapse seedesüsteemi korralikuks asustamiseks tervisliku mikroobse flooraga. Me teame, et pudelist toidetud lastel kujuneb välja rinnaga toidetud lastest erinev soolestiku floora. Hiljem muudab see floora pudelist toidetud lapsed vastuvõtlikuks astmale, ekseemile, erinevatele muudele allergiatele ja teistele terviseprobleemidele. Kuid kõige olulisemad hälbed kujunevad mõistagi välja seedesüsteemis, kuna see on koht, kuhu need mikroobid oma kodu teevad.
Soja allergia
Soja allergiat esineb kesmiselt 3 korda vähem, kui lehmapiima allergiat. Soja allergiat esineb umbes 0,5% lastel. Kui teil on tuvastatud soja allergia, siis vältige kõiki toiduaineid, mis sisaldavad soja. Lugege tähelepanelukult pakendilt koostisainete kohta.
Vältige kõiki järgnevaid sojatooteid:
- Tuntumad: sojakaste, soja, sojauba, okara, sojajogurt, sojapiim, tofu, soja jahu, tempeh
- Vähemtuntud: edamame, kinako, kouridofu, miso, taimsed mono-diglütseriidid, natto, nimame, yuba
Soja allergia on enamsti lastel ja areneb kolme kuu vanusena. Enamik lapsi kasvab sellest välja umbes kahe aastaseks saanuna. Mõnedel inimestel kestab soja allergia terve elu. Kui teil on olnud lapsena soja allergia siis konsulteerige arstiga enne sojatoitude menüüsse võtmist.
Miks on kasvanud toiduallergiad viimasel ajal?
Miks toiduallergiate esinemissagedus viimasel ajal kiiresti kasvab, on veel ebaselge. On mitemid teooriaid:
- imikute vaktsineerimine
- varajane rinnaga toitmisest loobumine
- imikute toitesegude koostis
- toiduainete liigne desinfitseerimine
Tuhandeid aastaid on need samad toiduained inimkonda teeninud. Ilmselt tuleks pöörata tähelepanu viisile kuidas me toiduaineid kasvatame ja töötleme. Tasub ka tähelepanna, et enamikke tänapäevaseid toiduallergiaid ei esine nö kolmandates ehk arengumaades. Lisaks ei esine reeglina toiduallergiaid ka neil lastel kes töötavad taludes ja farmides, kus põllult liigub toiduaine kohe lauale – puudub töötlemine.
