Kilpnäärme alatalitlus (ka hüpotüreoos, müksödeem, hypothyreosis, hypothyroidism) on põhjustatud organismis olevatest kilpnäärme hormoonide vähesusest või puudusest. Selle tulemusena aeglustuvad ainevahetus ja teised organismile vajalikud protsessid. Lühidalt öeldes kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone.
Kilpnäärme alatalitlust võivad põhjustada mitmed kilpnäärmehaigused: näiteks Hashimoto türeoidiidi puhul on tegemist autoimmuunse protsessiga, mille puhul keha immuuunsüsteem ründab kilpnääret. Samuti võib põhjuseks olla ajuripatsi puudulik talitlus, mille puhul ei toodeta kilpnääret stimuleerivat hormooni. Hüpotüreoos võib tingitud olla ka kaasasündinud defektidest, kilpnäärme kirurgilisest eemaldamisest eesmärgiga ravida hüpertüreoosi, kilpnäärme kiiritusest, kilpnäärme põletikest.
Kõige tüüpilisemaks sümptomiks on nõrkuse, väsimuse ja depressiooni tekkimine. Samuti tekivad liiges- ja lihasvalud, suurenenud külmakartus ning menstruatsioonid muutuvad ebaregulaarseteks. Tavaline on ka kõhukinnisus ja kaalu tõus ning iseloomulikult kare kähisev hääl.
Ravi toimub kilpnäärmehormoonide asendamisega. Varajase raviga taanduvad tavaliselt kõik vaevused. Siiski võivad ravimite võtmise katkestamisel hüpotüreoosisümptoomid uuesti avalduda – mõnedele inimestele on vajalik eluaegne asendusravi kilpnäärmehormoonidega.
Soja ja kilpnäärme seost on uuritud juba üle 70 aasta. Loomkatsed on tõstatanud küsimuse, et sojatoitude tarbimine võib muuta kilpnäärmehormoonide taset meie organismis. Kuid valdav hulk kliinilisi tõendeid näitavad selgelt, et isikutel, kelle kilpnäärme toimib normaalselt ja kes tarbivad isegi suures koguses sojatoite, ei kahjusta soja kilpnääret. Selle väite taga on kuni 3 aasta pikkused uuringud.
Kui tarvitate sünteetilist kilpäärmehormooni ravis, siis ei ole vaja sojatoite oma menüüst välja jätta. Tuleb pidada kinni järjekindlalt ravimite manustamisest. Soovitav on jätta ravimite manustamise ja sojatoitude tarvitamise vahele 1-2 tundi, et ravimid jõuaksid imenduda ning, et nende mõju ei väheneks.
Isegi subkliinilist hüpotüreoidismi põdevate patsientide hulgas on ainul 10% kes peaks vältima sojatoite.
Kauaaegne soja uurija doktor Mark Messina võtab soja ja kilpnäärme seose kokku järgmiselt:
“Isegi suurtes kogustes tarbimine pika aja jooksul ei mõjuta kilpnäärme funktsiooni tervetel inimestel. Veelgi enam, ei ole mingit põhjust kilpnäärme alatalikusega patsientidel vältida sojatoite. Kuigi väikesel protsendil subkliinilise hüpotüreoidismiga patsientidel võib soja olla vastunäidustatud, siis enamikele on soja väga tervislik.”
Allikad: Mark Messina, PhD, MS ja Dr. Oz & dietoloog Kristin Kirkpatrick
