Sojapiimaga toidetud beebid ei jää oma arengus mingil moel maha loomset päritolu piima saavatest imikutest, tõestas hiljuti avaldatud pediaatriline uuring.
Ehkki rinnapiimaga toidetud lapsed osutusid – nagu varemgi korduvalt leitud – mitmes kategoorias kõige kiiremini arenenuks, avastati, et loomset päritolu emapiimaasendajaid tarbinud beebide oskused ei erine sojapiimal kasvavate laste omadest ning kõik vaadeldud kriteeriumid jäid tervislikesse piiridesse.
Beebide vaimsele arengule keskendunud uuringu eesmärk oligi välja selgitada soja sobivus imikueas. Ehkki emasid julgustatakse lapsi rinnaga toitma kuni esimese eluaasta lõpuni, leidub küllalt neid, kes seda ühel või teisel põhjusel ei suuda ning kes on seetõttu tõstatanud ka küsimuse soja ja selle fütokeemia sobilikkuse üle lehmapiimast valmistatud produktide asendajana.
Uuringu autorid vaatlesid 391 imiku keelelist, vaimset ja psühhomotoorset arengut. Kolmandik neist said emapiima, kolmandik loomset päritolu rinnapiimaasendajat ning kolmandik soojatooteid. Arvesse võeti ka ema vanust, IQd, sotsioökonoomilist staatust, lapse sugu, rassi, sünnikaalu ja senist toitmise ajalugu. Kui emapiimal kasvanud beebide skoor oli mõnevõrra kõrgem, siis sojapiima ning lehmapiima tarbinud laste puhul märkimisväärset vahet ei erinenud.
Ameerika Pediaatrite Akadeemia soovitab tungivalt lapsi rinnaga toita vähemalt pool esimest eluaastat, kuid uuringule tuginedes võib väita, et vanemad, kes valivad asendustoiduks sojapiima, ei kahjusta oma laste tervist.
Allikas: Washington Post
