Vaidlused soja kasulikkuse üle on kestnud aastaid ning need sisaldavad sageli eelarvamusi või lausa väärinfot. Aastatuhandeid on see vana taim aidanud inimeste tervist turgutada.
Soja on iidne kultuurtaim, mis pärineb Kirde–Hiinast Mandžuuriast. Euroopasse ning Põhja-Ameerikasse jõudis sojauba 18. sajandil. Idamaades on seda organismi heaoluks kasutatud läbi kõigi nende aastate ning sealsete inimeste pikka eluiga ja head tervist seostatakse paljuski soja sagedase tarbimisega.
Sojaõlis sisalduva letsitiini vaegus toidus võib muuhulgas põhjustada rasvumise kiirenemist ja kolesterooli taseme tõusu, aga ka mälu ja ajutöö probleeme. Tartu ülikooli biokeemia instituudi emeriitdotsent Tiiu Vihalemma sõnul langetab sojavalk koos letsitiiniga teatud määral vere kolesterooli taset ning soja kiudained seovad sapphappeid sooles, mis viib selleni, et uute sapphapete sünteesiks peab maks kulutama kolesterooli. „See tähendab, et verest korjatakse liigset kolesterooli tagasi maksa – see on loomulik kolesterooli taseme langetamise tee,“ ütles Vihalemm. Sojavalk on kergesti seeditav ja sisaldab aminohappeid, mis aitavad suurendada jõudu ja annavad ka dieedi ajal rohkelt lihasenergiat. Tänu suurele valgukogusele ja rohkele õlile leidub sojas suhteliselt vähe süsivesikuid, mis teeb soja asendamatuks toiduaineks diabeetikule ja tänuväärseks ka kaalujälgijale ning tsöliaakia puhul.
Kõige rohkem pelgavad inimesed aga geenmuundatud ehk GMO-soja ning selle mõju tervisele ja keskkonnale. Kui veel 1997. aastal moodustas geenmuundatud soja alla 10% maailma suurima sojatootja Ameerika Ühendriikide kogutoodangust, siis eelmisel aastal oli see näitaja koguni 93%. On oluline teada, et Eesti Sojaliidu poolt müüdavate toodete tooraine on pärit Kanadast, mis on oma geenimuundamise vastase võitluse poolest maailmas esirinnas.
Valdav osa maailma sojast jõuab inimeste toidulauale aga pigem kaudselt – sojaubadest eemaldatakse rasvad, oad röstitakse ning saadud kõrge valgusisaldusega toit söödetakse erinevatele põllumajandusloomadele – näiteks kanadele, kalkunitele ja sigadele. 90% maailmas toodetud sojaubadest lähebki loomatoiduks. Loomakasvatus aga koormab keskkonda mitu korda enam kui taimekasvatus. Seega – kui asendada loomne proteiin, mida inimesed vajavad, sojast saadavaga, peaks vähenema vajadus loomi kasvatada.
Lisaks inimese toidule ja loomasöödale kasutatakse sojaube ka näiteks seepide, õlide, kosmeetikumide, vaikude, biolaguneva plastiku, tindi, rasvakriitide, lahustite ning riiete valmistamiseks. Viimase kümne aasta jooksul on sojaube kasutatud ka kääritusvahendina viinatööstuses. Ameerika Ühendriikides on sojauba aga peamine biodiisli allikas, andes 80% sealsest biodiisli toodangust.
