Kõhukinnisus on sagedasemaid ja levinumaid seedetraktihaigusi, mis kimbutab eelkõige eakaid ja lapsi. Kuid puutumata ei jää ka noored ning keskealised mehed-naised.
Kõhukinnisuse puhul on tegemist jämesoole talitluse häiretega, mis enamasti on tingitud inimese elulaadist (esmane ehk primaarne kõhukinnisus). See tähendab, et kõhukinnisus pole mingi haiguse tulemus või kõrvalnähtus.
Kõhukinnisusele viitavad nii defekatsioon vähem kui 2 korda nädalas kui ka kuiv, kõva, roojamisel valulikkust tekitav väljaheide, samuti kõrvalekaldumine tavaharjumustest.
Kui tegemist on harjumustest tingitud kinnise kõhuga, algab ravi ikkagi elustiili korrigeerimisest. Tarbi rohkem vedelikku, liikuge. Iga päev peaks jooma 1,5–2 liitrit vedelikku. Ka kiudained on kasulikud.
Ei ole teada ühtegi uuringut, et sojapiim põhjustaks kõhukinnisust. Kuna sojapiimas (ka teistes sojatoodetes) on rohkem kiudaineid, siis pigem peetakse teda heaks joogiks kõhukinnisuse puhul.
Kiudained nimelt imavad endasse vett ja muudavad soolesisu kohevaks libedaks massiks, see omakorda kiirendab soolesisu edasiliikumist. Veel on kiudainerikkad kaalikas, peet, porgand, ploom, aprikoos, teraleib, kaerahelbepuder, kliid ja mitmesugused seemned.
