Juba mõnda aega on maailmas kiiresti populaarsust kogunud sojavaha ja temast valmistatavad toote. Sojavaha huvitav toode, näiteks sojavahast küünaldel on ca 30% pikem põlemisaeg, madalam põlemistemperatuur mistõttu on nad ohutumad ja nad ei eralda põlemisel mürgiseid aineid. Lisaks on sojavahast tehtud küünaldel ka kollasem leek, mis meeldib paljudele.
Sojavaha on keskkonnasõbralik küünlavaha, mida saadakse taastuvast loodusvarast – sojaubadest- , erinevalt parafiinist, mida valmistatakse naftast. Sojavaha on looduses täielikult biolagunev, samuti on seda kerge maha pesta riietelt, nõudelt jm, lihtsalt pese sooja veega ning vahajäägid on kadunud.
Sojavaha helbeid on ka eestis saanud populaarseks, neid müüvad mitmed firmad keskmine hind 7-8 eur/kg. Sojavaha helbeid kasutatakse küünalde tegemiseks kodus. Lisaks on sojavaha helbed head ka valmistamaks ise massaazivaha.
Sojavaha on maailmas üsna uus asi, leiutati alles 1991 aastal. Sojavaha leiutati andmaks alternatiivi kallile mesilasvahale. Sojavaha tehakse hüdrogeenitud sojaõlist. 2001 aastal ostis firma Cargill ära algse sojavaha patendi.
Keskmiselt saab 60kg-st sojaubadest 10kg sojaõli. Õlipressimisel allesjääv tahke mass läheb loomasöödaks, mis omakorda tähendab seda, et midagi ei lähe kaotsi. Edasi sojaõli hüdrogeenitakse tugevamaks ehk siis vahaks. 100% sojavaha sobib ainul anumate sees olevateks küünaldeks, kuna sulamistemperatuur on madal. Seega, et teha näiteks tavalisi pikki küünlaid on vaja sinna segada mingit tahkemat vaha.
